Miks ma läksin ümbermaailmareisile

Istanbul, Türgi
Best Island Hosteli väliterrass

Mõned päevad enne reisi algust taban end mõttelt, et miks ma seda tegelikult teen. Võtab korra seest kõhedaks, aga samas kõditab. Maailmaavastamise soov ja seiklushimu on lõpplahendusega varasemalt pead tõstnud kahel korral – seljakott selga ja suvel Euroopasse. Aga seekordse plaaniga käib kaasas lahkumisavaldus armsaks saanud koolis, koos toreda kaaslasega väljakolimine südalinna korterist, plaanipäraste triatlonitreeningute lõpetamine ja kallitest inimestest teadmata ajaks lahkumine.

Asju pakkides leian vana ajakirja, millele olen ühel õhtul vanalinna kohvikus esimest korda kritseldanud maailmakaardi ja üle mandrite nooled vedanud. All servas kuupäev 10.10.2013. Kas see võis olla otsustavaks hetkeks? See on varem, kui alustasin treenimist täispikaks triatloniks ja suviseks hooajaks. Kuid lõpliku otsuse tegemiseks on vaja sisemist rahutust. Ja ilmselt ka natuke julgust.

image

Pärast Challenge Rothi eesmärgipärast läbimist ja varasemaid tööpakkumisi mitte vastu võttes keerutan mõtet peas paar päeva. Teen kõhklemata selle teatavaks esimesele inimesele. Enam taganeda ei ole võimalik. Saabub rahu, esimest korda pärast töölepingu lõpetamist on eluplaan leidnud tee minuni. Kaalun jalgrattaga Aafrikast alustamist, aga see ei teostu. Kas minna siiski Aafrikasse või mängida kõik ümber? Piilun Aasia poole ja ostan pileti Tokyosse, Jaapanisse. Ümberistumine on Türgis, Istanbulis – 14,1 miljoni elanikuga maailma viie suurima linna hulka kuuluvas ja turistide poolt ühes enim külastatavas ajaloolises linnas. Pikendan nädalakese pedagoogipuhkust ja naudin sooja kliimat Musta mere ääres. Ema süda rahuneb veidi, tütar ei saagi kohe alguses Ebola-viirust.

Järgneb öötundideni internetis lugemine ja nimekirjade koostamine: matkakott, kompaktkaamera, akupank, taskunuga, taskulamp, rahavöö, reisirahakott, lisapass, uus ID-kaart, ajutiste juhilubade väljavahetamine, vaktsineerimine, raamatukogu, krediitkaart, meened jne. Kompaktne telk, magamiskott, -alus ja riided on õnneks juba olemas. Kaon justkui oma mulli, ringisebimisest saab põhitöö.

Paika saab esialgne plaan: Aasia, Austraalia, Uus-Meremaa, Hawaii, Põhja-Ameerika, Lõuna-Ameerika ja Aafrika. Eesmärk kogeda ehtsat kohalikku elu, loodust, mägesid ja seiklusi. Reisi iseloomustab kõige paremini spontaansus. Teadmatus, millega üllatab täna Istanbul ja kus on homne ööbimiskoht. Spontaanselt reisimise puhul pakub enim rahulolu ootuste puudumine. Kui ei ole ootusi, ei saa ka pettuda.

Istanbuli metroojaamas, kui punane plastikust šetoon koos vahetusrahaga alusele kõliseb, mõistan sisemiselt naeratades, miks seda teen. Mulle meeldib teha asju esimest korda, teadmata, kuidas neid tegema peab ja kuhu need viivad.

Advertisements

5 thoughts on “Miks ma läksin ümbermaailmareisile

    • Tallinna lennujaamas oli viimane eestikeelne lause, mis ma lugesin, Tyrkish Airlines’i slogan “Avardame sinu maailma”. Seda lubasin väravani saatnud inimesele ka tegema minna 🙂

      Meeldib

Vasta Risto Sidok-le Tühista vastus

Täida nõutavad väljad või kliki ikoonile, et sisse logida:

WordPress.com Logo

Sa kommenteerid kasutades oma WordPress.com kontot. Logi välja /  Muuda )

Google photo

Sa kommenteerid kasutades oma Google kontot. Logi välja /  Muuda )

Twitter picture

Sa kommenteerid kasutades oma Twitter kontot. Logi välja /  Muuda )

Facebook photo

Sa kommenteerid kasutades oma Facebook kontot. Logi välja /  Muuda )

Connecting to %s